EMTA poolt algatatud aktsiisikogumise aktsioon taastuvelektri mikro- ja pisitootjailt on sügavalt vale kolmel põhjusel:

1. EL direktiivi eesmärk, mille alusel Eestis elektriaktsiis kehtestati, on vähendada fosiilsetest allikatest toodetud energia tarbimist. Üheks Euroopas tunnustatud säästumeetmeks on energia tootmine taastuvatest allikatest tarbimiskohas või selle lähedal, vähendades seeläbi nii fosiilsete energiakandjate kasutamist kui ülekandekadusid. Sellist energia tootmist EELKÕIGE kohapeal tarbimiseks nimetatakse tinglikult mikrotootmiseks.

 

Sama direktiiv lubab selgesõnaliselt aktsiisist vabastada kogu taastuvatest allikatest toodetud elektri. Ilmselt sellepeale, et mõni liikmesriik võiks aktsiisiga maksustada säästmise, ei ole Euroopa seaduseandja isegi tulnud. Ilmselt ma väga ei eksi, kui Eesti looks siin pretsedendi taastuvenergia maksustamisel.
2. Hea maksustamistava põhimõtteks on maksusüsteemi efektiivsus – s.t kummagi osapoole kulutused – ei maksustatava, ega maksukoguja omad, ei tohiks mingil juhul ületada maksust laekuvat tulu. Aktsiisiseaduse kohaselt on maksustatava kauba mõõtmise kohustus tootjal + mõlema poole administratiivsed kulud. Eesti keskmine mikrotooja tootmisvõimsus on ligikaudu 5kW, mis toodab aastas ligikaudu 5000 kWh elektrit. Oletagem, et pool sellest tarbitakse ära kohapeal, ehk siis 2500 kWh. Aktsiisi määr on täna 0,00447 €/kWh (0,44 senti/kWh). Seega 2500 kWh tarbimise eest peaks mikrotootja maksma aktsiisi veidi enam kui 11€ AASTAS. Samas, kuna omatarvet täna ei mõõdeta ja maksukohuslasel on kohustus mõõta taadeldud seadmega, siis tuleb mikrotootjal oma kulul paigaldada lisa voolumõõtja ka omatarbe mõõtmiseks. Taadeldud voolumõõtja koos paigaldusega maksab suurusjärgus 300€. Seega mikrotootja peaks selleks, et maksta riigile aastas 11€ tegema kulutuse 300€ + deklareerimisega seotud administreerimiskulu + EMTA kulu maksude administreerimisele. Sellise proportsiooni puhul ei oleks isegi ilmselt keskaegne vürst sellist maksu kehtestanud või vaevunud seda sisse nõudma.
Ilmselt samal põhjusel, on aktsiisist vabastatud kodune õlle- ja veinitegu, kuid mitte kodune “elektritegu”.

 

3. Energiaala reguleerivates seadustes ja sidusseadustes on üksjagu palju vastuolusid. Aktsiisiseadus viitab elektritootmisele Elektrituruseaduse tähenduses, seega kõik terminite seletused peaks tulema ELTS-st. ELTS järgi käsitletakse (MKM-i ja Eleringi poolt näiteks) mikrotootja poolt kohapeal äratarbitud elektrit “omatarbena”. Seda selleks, et sellele elektrile mitte maksta TE toetust. Omatarve aga on ELTS-s defineeritud kui elektrienergia kogus mis on vajalik jaama käigushoidmiseks. Aktsiisiseaduse järgi on aga selline elekter mis on vajalik jaama käigushoidmiseks aktsiisist vabastatud. Seega on tekkimas groteskne olukord, kus üks ministeerium tõlgendab seadust nii nagu talle on mugav  ja kasulik ja teine teisiti. Seega kui kohapeal tarbitud elekter on omatarve ei peaks sellele rakenduma aktsiisi ja kui see pole omatarve peaks sellele saama TE toetuse.